Mulle meeldis see raamat, sest tundus olevat ajatu sisuga. Teos räägib ühest mehest, kes enese heaolu nimel on valmis ohverdama oma abikaasa rikkamale mehele. Minu meelest on teos ausalt avameelne ja annab aimu sellest, kui omakasupüüdlikud ja alandlikud on inimesed tegelikult. Ja kui mõelda, et see raamat jutustab saja aasta tagusest maaelust, siis sarnasused tänapäevaga on ilmselged, sest ka nüüdisajal müüakse naisi, nii nagu tegi seda Tõnu Prillup. Leian, et sellised raamatud on üldharivad ja isegi, kui raamat poleks kohustuslik kirjandus, tuleks see igal haritud inimesel läbi lugeda. See raamat on klassika. ( )

Tõnu Priilup on talumees, kellels suri naine ära ja ta võttis uueks naiseks oma naise õe Mari. Kremerile hakkab silma Mari. Kremer teeb ettepaneku Prillupile, et kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta.Msri on küll algul vastu aga peagi ta lepib tehtud lepinguga. Kuid peagi vaevab Prillupit armukadedus. Prillupi elu käis alla, äri ei edenenud ja peagi ta suri ära ja Mari kolis koos lastega linna elama. ( )

Minu jaoks ei olnud "Mäeküla Piimamees" just väga meelepärane raamat. See teos räägib ebameeldivast teemast, kuidas üks mees Tõnu teeb mõisnikuga lepingu, kus on öeldud, et Tõnu Prillup saab piimameheks, ja mõisnik Kremer saab selle eest tema naise endale või jagada. Siinkohal on hästi aru saada, millest Tõnu rohkem hoolib, kas oma naisest või kõrgemast ametikohast. ( )

Mäekülas elab mõisnik Kremer, kes alati käib oma maid üle vaatamas. Üks päev silmab ta uut tüdrukut ühes hoovis, kes magab murul. Tüdruku juurde ruttavad lapsed ajavad ta ülesse. Kremer küsib tüdruku nime, kuid too ei vasta.
Tegelikult on selle tüdruku nimi Mari ja ta on Priilupi uus naine. Ta on tallu läinud sellepärast, et Priilupi eelmine naine suri ära, ja vanasti oli kombeks, et kui naine suri ära , siis võtis mees asemele tema õe.
Priilup näeb Maris ainult last. Mari läheb mõisa tööle ja hakkab Kremerile meeldima.
Kremer teeb Priilupile ettepaneku lepingule, et Mari tuleb tema juurde ja Priilupist saab mäeküla piimamees. Priilup on nõus, lootes nii ruttu rikastuda. Algus on Mari sellele väga vastu , kuid lõpuks ta läheb trotsist Kremeri juurde mõisa.
Priilup läheb Mäeküla piimameheks, kuid teeb tööd lohakalt, nt . piimasees on karvad, või kukub maha. Keegi taha temalt midagi kaubelda.
Peagi hakkab Kremer lepingut kahtsema ja näeb Mari kui naist, mitte kui last. Ta mõistab, et tal olid Mari vastu tunded. Nii hakkab ta jooma.
Priilup sureb külma kätte, jäädes vankrisse maga prujus peaga. Pärast selle teadasaamist läheb Mari Kremeri juurest ära linna elama. ( )

Raamatus palju viiteid kuidas mehed tollel ajal naisi kui asju kohtlesid. Peale Mari otsust võib raamatus näha, kuidas Mari ja Prillup omavahel üha enam ja enam positsioone vahetavad. Mari isegi päästis Kremeri surmast seades oma elu ohtu, mis veelgi suurendas tema tüli Prillupiga. Mari ei suutnud mõista, et vahest on parem ka järele anda. Samas on tema iseloom siiski hea. Raamatu lõpu osas võib Mari tegudes näha üha enam kiusu. Mulle tundus, et ta tüdines lõpuks ka Kremerist ära, kuid siiski ei lakanud teda kohtamast. Tasub lugeda, sest väga hea raamat.